Mina olen Marin (kui niisama meelde ei jää, siis sama nimi nagu ühel jalgrattamargil). Selline tore. Olen sportik ja liikumist armastanud terve oma elu. Kergejõustik, ratsutamine, korvpall, sulgpall, võrkpall ja loomulikult sportlik karate. Karates olen esindanud Eesti koondist EM-il ja saavutanud enda jaoks olulise – musta vöö. Tõsisest võistlusspordist loobumisel tundus loogilise jätkuna treeneritöö. Esimesed katsetused tegin 2000.a. Tartus kick-boxing aeroobika tundide juhendamisel. Võitluskunstide taust viis edasi LesMills BodyCombat tundide andmiseni. Umbes samal ajal „ajas” ka jalgratturist peigmees rahvarattamaratone sõitma. Pisut hiljem juhendasingi oma esimese siserattatunni – armastus esimesest vändapöördest. Praegu olen RedBike rattaklubi liige ja selle laheda pundi sisehooaja treener ning kuulun ka vägevate naisratturite tiimi Püssid (ise oleme toredad, rattad on meil „püssid”). Viimastel aastatel on spordialade loetellu lisandunud ka lumelauasõit ja taasleitud vana armastus – ratsutamine.